Otse põhisisu juurde

Seitsmes film "Run"

 

"Run"


    Seitsmendaks filmiks valisin ma 2020. aasta õudusfilmi, mis on tehtud Ameerikas. Filmi nimeks on "Run" ja filmi režissööriks on Aneesh Chaganty.



    Lugu käib emast ja tema tütrest ning algselt üldse mitte kummalisest elust. Diane koolitab enda tütart Chloe'it kodus. Chloe on tõsiselt haige tüdruk, kellel on astma ja paljud muud haigused. Chloe ja Diane'i elurutiin on kindlalt paigas. Viimasel ajal aga on Chloe tähele pannud, et ta ema käitub kummaliselt ja Chloe'i ravimeid hakkab juurde tulema. Kuna Chloe'i jaoks on see kummaline, hakkab ta uurima mis uue ravimiga tegemist on. Suure uurimise käigus avastab ta asju enda elust mida ta ei oleks iial oodanud. Kuna Chloe on ka minemas peatselt ülikooli, ootab ta ka pinksalt enda vastuvõtukirju kuid mingil põhjusel ei jõua need kunagi kohale. Chloe'i elu läheb kõik peapeale ning kõik, millesse ta uskus on läinud ja nii ka ta ema.

    Mulle isiklikult meeldis see film väga. Algselt filmi vaatama hakates ei tundunud see film minu jaoks nii huvitav ning tundus, et filmi mõte on selles, et Diane kardab väga enda tütre pärast kuna ta sündis liialt noorelt. Kuna olen varem ka näinud seda peanäitlejat kuskil teises filmis osalemas siis olin ma selles kindel, et tema näitlemine on hea ja see tegi filmi tõsiselt heaks. Mind ehmatas selle filmi juures see, kui ma sain teada, mis ravimeid ema enda tütre peal kasutab. Ausalt öeldes ei üllatanud mind lõppteadmine üldse kuna tänapäeval tehakse sellise taustalooga nii palju filme. Mis mind aga imestama pani oli see, kuidas hakkas lõpus Chloe käituma enda emaga ning kuidas ta tahtis talle teha nii haiget nagu tema talle tegi. 




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolmas film ( "Mina olin siin" )

  "Mina olin siin"      Kolmandaks filmiks, mis ma vaatasin oli 2008. aasta Eesti mängufilm nimega "Mina olin siin". Karm ja ehe lugu 1980ndatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel ja nende valusaimatest probleemidest 21. sajandi hakul. Režissööriks on Rene Vilbre ja film on tehtud Sass Henno samanimelise romaani põhjal. Rohkem infot Raamatu ja Sass Henno kohta: https://www.minaolinsiin.ee/ https://www.youtube.com/watch?v=Q-IZPaOg_RQ Pärast ema surma elab 17-aastane eliitkooli õpilane Rass oma tüdruku Säde juures. Isa on talle võõraks jäänud, kuid poolvend Mõssaga on nad head semud. Rassil on kindel soov kool lõpetada ja arstiks õppida, ent iseseisev elu nõuab raha ja seda hangib poiss valgustkartval moel. Ühe ebaõnnestunud tööotsa tagajärjel saab ta partneri Talise autost romu ja loomulikult nõuab teine, et Rass auto kinni maksaks. Äsja vanglast vabanenud Olar pakub talle mahamüümiseks viisteist annust metamfetamiini ja Ra...

Kes ma üldse selline olen?

Hei!  Minu nimi on Sander, käin siis Põlva Gümnaasiumis 11.L klassis ja olen 17 aastane noormees. Olen ise pärit Põlvamaalt, Eoste külast. Midagi erilist minu juures polegi, olen  täiesti tavaline koolipoiss. Hinded on korras, elus läheb väga hästi. Minu lemmikuks vabaajategevuseks on filmide vaatamine. Kõige rohkem meeldivad mulle märuli- ja õudusfilmid. Järgmised 10 nädalat kirjutangi ma teile filmide sisu kohta enda arvamusi, kui vaja siis ka kritiseerin. Miks ma üldse teen blogi? Ausalt öeldes, ma ei oleks ise blogi tegema hakanudki. Mul on kohustus gümnaasiumis eesti keele kursuse ajal seda teha ja siin ma nüüd olengi. Üritan kirjutada kõik väga arusaadavalt ja selgelt. Alati ootan ma teie kommentaare. Tänu Netflixi olemasolule on mul filmide vaatamine lihtsustatud, sest sealt ma leian alati väga huvitavaid filme endale  vaatamiseks. Kokkuvõtteks võin teile siis öelda, et siia hakkab tulema väga huvitavate filmide analüüse. Loodan et naudite seda blogi ja jääge laine...

Teine film (" The Taking of Deborah Logan ")

 "The Taking of Deborah Logan"      Teiseks filmiks, mis ma vaatasin oli 2014. aasta õudusfilm nimega "The Taking of Deborah Logan" ehk eesti keeles "Deborah Logani võtmine". Filmi režissööriks oli Adam Robitel.  Filmi trai ler       Mia, Gavin ja Luis olid meeskond õpilasi, kes soovisid luua dokumentaalfilmi Deborahist, eakast naisest, kellel oli Alzheimeri tõbi. Deborah oli vastumeelne filmimisele, kuid nõustus projektiga pärast seda, kui tütar Sarah tuletas talle meelde, et neil oli raha vaja, et majast mitte ilma jääda. Filmivõtete ajal rääkisid Sarah ja Deborahi varasematest aastatest, kui  Deborah töötas otsakorral oma enda automaatvastaja ärikeskuse operaatorina. Kui võttegrupp filmis tema igapäevaelu, hakkas Deborah käituma järjest veidramalt. Tema isiklik arst dr Nazir väitis, et Alzheimeri tõve agressiivse vormiga inimese jaoks oli see väga normaalne. Asjad muutusid pingelisemaks pärast seda, kui Luis ja Gavin salvest...