Otse põhisisu juurde

Viies film ( "Hush" )

 

"Hush"


    Viiendaks filmiks valisin ma 2016. aasta õudusfilmi, mis on tehtud Ameerikas. Filmi nimeks on "Hush" ehk "Vaiki". Filmi režissööriks on Mike Flanagan.




    Maddie Young oli kurt naine ja õuduskirjanik, kes kaotas pärast bakteriaalse meningiidi nakatumist 13-aastaselt võimet kuulda ja rääkida. Ta sõbranna Sarah külastas teda ühel õhtul, et tema raamatu koopia tagasi anda. Hiljem samal õhtul ründas maskiga varjatud tapja Sarahi ja ajas teda metsas taga kuni nad jõudsid Maddie majani. Verine Sarah paugutab uksele ja karjub abi järele, tema hüüded jäid kuulmata, sest Maddie ei kuulnud teda ja mees torkas Sarah surnuks. Mees avastas, et Maddie on kurt ja otsustas temast teise ohvri teha. Mees ei varjanud ennast Maddie eest vaid pigem ta mängis temaga, sest tal oli võimalus Maddie majja sisse minna aga ta venitas seda. Mees katkestas põgenemise vältimiseks voolu ja saboteeris tema autot. Sarah poiss-sõber tuli Sarahit otsima ja ka tema tapeti. Maddie ainuke viis ellujäämiseks oli mees tappa. Mees hakkas Maddiet piinama ja oleks peaaegu ta ära tapnud aga õnneks Maddie jõudis ennast kaitsta ja mees sai surma. 


    Film oli väga huvitav. Filmis oli vähe rääkimist ja seda oli põnev vaadata. Ka ehmatusi oli palju selles filmis, mida tänapäeval väga õudusfilmides ei esine. Algul arvasin, et see mees kes tappis kõiki oli Maddie endine poiss-sõber aga alles filmi keskel sain aru, et ei olnud. See mees oli täiesti võõras ja talle lihtsalt meeldis inimesi tappa ja piinata. Mind häiris filmi juures see, et algusest lõpuni ei saanud ma teada selle mehe nime ja oleksin lootnud rohkem infot saada mehe kohta. Mees kandis maski, mis oli väga sarnane neljanda filmiga, millest ma ka kirjutasin ja selle nimi oli "Kidnapping Stella". Mees võttis väga ruttu maski näost ära ja mulle see meeldinud, ta oleks võinud maski kauem ees hoida, sest siis oleks olnud filmis rohkem müsteeriat ja pinget. Küsisin ka sõprade käest enne filmi vaatamist, kas nad teavad seda filmi ja paljud teadsid seda, nad ütlesid, et see film on väga jama ja nad ei soovita seda mul vaadata. Minu arust see ei olnud üldsegi jama. Mina soovitan seda filmi kindlasti vaadata. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kolmas film ( "Mina olin siin" )

  "Mina olin siin"      Kolmandaks filmiks, mis ma vaatasin oli 2008. aasta Eesti mängufilm nimega "Mina olin siin". Karm ja ehe lugu 1980ndatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel ja nende valusaimatest probleemidest 21. sajandi hakul. Režissööriks on Rene Vilbre ja film on tehtud Sass Henno samanimelise romaani põhjal. Rohkem infot Raamatu ja Sass Henno kohta: https://www.minaolinsiin.ee/ https://www.youtube.com/watch?v=Q-IZPaOg_RQ Pärast ema surma elab 17-aastane eliitkooli õpilane Rass oma tüdruku Säde juures. Isa on talle võõraks jäänud, kuid poolvend Mõssaga on nad head semud. Rassil on kindel soov kool lõpetada ja arstiks õppida, ent iseseisev elu nõuab raha ja seda hangib poiss valgustkartval moel. Ühe ebaõnnestunud tööotsa tagajärjel saab ta partneri Talise autost romu ja loomulikult nõuab teine, et Rass auto kinni maksaks. Äsja vanglast vabanenud Olar pakub talle mahamüümiseks viisteist annust metamfetamiini ja Ra...

Kes ma üldse selline olen?

Hei!  Minu nimi on Sander, käin siis Põlva Gümnaasiumis 11.L klassis ja olen 17 aastane noormees. Olen ise pärit Põlvamaalt, Eoste külast. Midagi erilist minu juures polegi, olen  täiesti tavaline koolipoiss. Hinded on korras, elus läheb väga hästi. Minu lemmikuks vabaajategevuseks on filmide vaatamine. Kõige rohkem meeldivad mulle märuli- ja õudusfilmid. Järgmised 10 nädalat kirjutangi ma teile filmide sisu kohta enda arvamusi, kui vaja siis ka kritiseerin. Miks ma üldse teen blogi? Ausalt öeldes, ma ei oleks ise blogi tegema hakanudki. Mul on kohustus gümnaasiumis eesti keele kursuse ajal seda teha ja siin ma nüüd olengi. Üritan kirjutada kõik väga arusaadavalt ja selgelt. Alati ootan ma teie kommentaare. Tänu Netflixi olemasolule on mul filmide vaatamine lihtsustatud, sest sealt ma leian alati väga huvitavaid filme endale  vaatamiseks. Kokkuvõtteks võin teile siis öelda, et siia hakkab tulema väga huvitavate filmide analüüse. Loodan et naudite seda blogi ja jääge laine...

Teine film (" The Taking of Deborah Logan ")

 "The Taking of Deborah Logan"      Teiseks filmiks, mis ma vaatasin oli 2014. aasta õudusfilm nimega "The Taking of Deborah Logan" ehk eesti keeles "Deborah Logani võtmine". Filmi režissööriks oli Adam Robitel.  Filmi trai ler       Mia, Gavin ja Luis olid meeskond õpilasi, kes soovisid luua dokumentaalfilmi Deborahist, eakast naisest, kellel oli Alzheimeri tõbi. Deborah oli vastumeelne filmimisele, kuid nõustus projektiga pärast seda, kui tütar Sarah tuletas talle meelde, et neil oli raha vaja, et majast mitte ilma jääda. Filmivõtete ajal rääkisid Sarah ja Deborahi varasematest aastatest, kui  Deborah töötas otsakorral oma enda automaatvastaja ärikeskuse operaatorina. Kui võttegrupp filmis tema igapäevaelu, hakkas Deborah käituma järjest veidramalt. Tema isiklik arst dr Nazir väitis, et Alzheimeri tõve agressiivse vormiga inimese jaoks oli see väga normaalne. Asjad muutusid pingelisemaks pärast seda, kui Luis ja Gavin salvest...